Rehielamu on tõesti üks puhas Eesti asi, naabrite omast oluliselt erinev, meile ainuomane. Rehielamu eellugu algab mitme tuhande aasta tagusest kerisahjuga suitsutoast, mis pikkamisi  kujunes eestlaste eluasemeks ning jäi 20.sajandi alguseni Eesti talude südameks. Siin kuivatati ja peksti vili, hoiti loomi, valmistati enamus talu tarbevarast, ja ka elati. Aukartustäratavate mõõtudega maja kuulus Euroopa suurimate maaelamute hulka.

Mustjõel saab arhailisse rehemajja sisse astuda ja muistet elu-olu oma käega katsuda. Rehetoas saab näha, kui valge on pirruvalgel, mis on parred ja kui suur on reheahi. Kuna rehielamul korstnat ei olnud, siis on muidugi huvitav näha, kuhu kaob suits. Raud oli väga hinnaline – kuidas ehitati maja ja pandi uksed käima ilma metalli kasutamata, kui soojad olid kambrid ja kas rehealla mahub ka hobune? Astuge sisse, palun, palun.